Veel üks poolmaraton – Vantaa poolmaraton

Otsisin oktoobri algusesse poolmaratoni, mis oleks siis umbes täpselt kuu enne järgmist maratoni. Lihtsalt selleks, et testida, mis seisus olen. Septembri alguses jooksin küll Tallinna poolmaratoni, aga see oli joostud olematute tempotrennid pealt. Eks aeg, 5 min kehvem kui isiklik rekord, seda ka tõestas. Aga oktoobri alguses ei õnnestunudki Eestis mingit poolmaratoni leida ja nii viskasin pilgu peale Soome kalendrile. Ja ohoo, kohe leidsingi – Vantaa. Tallinnas elava inimese jaoks umbes sama aja- ja sõidukulu kui üks Tartu Nelikürituse etapil käik, kuigi jah osalustasu oli veidi krõbedam (aga mitte palju).

Pühapäeval oli Vantaas kavas maraton (lõpetas 670 inimest), poolmaraton (lõpetas 802) ja lühem fun run. Rajaks üks 10,midagi km ring, mida siis pidi jooksma vastavalt 4, 2 või 1 kord. Minul kavas siis poolmaraton ja 2 ringi. Polnudki varem niimoodi (2 ringi) poolmaratoni jooksnud, see tundus ka väga huvitav.

Ilm +7  kraadi, tuult ikka oli mingitel lõikudel, selline karge sügisilm. Õnneks oli pea kogu võistluse ajal ka soojendav päike ja see sügispäike oli ikka üli-üli mõnus. Poolmaratoni start oli ka alles 14:00 seega väga normaalne.

Stardi-finišiala oli kõik ühes suures spordihallis koos. Seal oli nii numbrite kättesaamine kui pakihoid. Lisaks on hea võimalus tribüünil soojas istuda ja starti oodates jälgida all toimuvat siblimist kuidas kõik stardiks valmistuvad. Korralikud spordihoone riietusruumid koos pesemisvõimalusega olid ka olemas. Kuigi kogu kompleks jättis veidi amortiseerunud mulje.

Start ise oli spordihoone ees olevas parklas. Kuigi kogu aeg kuulis peamiselt vaid soome keelt, siis üllatuseks olid stardikoridoris oodates minu kõrval hoopis britid. Stardi eel oli ikka päris kargelt külm. Panin selga pikad püksid, pikkade käistega pluusi, kurgukaitseks kaela bufi ja pähe ka ühe. Aga oli täitsa inimesi lühikestes pükstes ja lühikeste käistega. Väike ootus ja minek. Esimene pool kilomeetrit oli täiesti vastu päikest – nii mõnus, tunned kuidas päike põske paitab, jooksuga hakkab ka sooja sisse saama. Tahaks nagu kiirematega kaasa minna aga hoidsin ikka tagasi ja jälgisin, et kiirus oleks 13,0 km/h kandis (see oli mu selle jooksu eesmärk, joosta ühtlaselt just täpselt sellise kiirusega algusest lõpuni). Rada oli päris hea, lauge profiiliga, aga nii järske kui sujuvamaid kurve. Niimoodi tänavate ja pargikeste vahel keerutades läks esimene ring kuidagi väga kiiresti ja juba olingi tagasi ja nägin  finišikangast, kuid võtsin suuna ikka uuele ringile ja alustasin mõttemängu “olen 10K võistlusel :)”. Teise ringi alguses oli mul selline energialaks (vist energiageelist) mingi kolm pool kilomeetrit. Ulme, kui hea jooksutunne, jooksurütm ja siis oli joogipaus, kus peatusin, et vett juua ja taas jooksma hakates oli kõik kadunud. Raske taas head jooksurütmi leida, kilomeetriga keris vaikselt üles aga siis hakkas vasakul roiete all pistma. Ai kui valus. Nii ebameeldiv tunne. Tegin jooksu pealt sügavaid sisse-väljahingamisi ja aitas, aga see viis omakorda jooksuhingamise  ja rütmi paigast ära. Neli viimast kilomeetrit oli taas ok olla ja tempo ka hea. Finiš ja aeg 1:39.14 – pettumus, sest kilomeetriajaks tuli 4:42 min ehk 12,8 km/h, mis jäi mu püstitatud eesmärgile 13,0 km/h alla. Isiklikust rekordist ka ca. minut aeglasem. Kuigi jooksu poole pealt väga ühtlane jooks (kui välja arvata paar “pistmiskilomeetrit”). Finišis oli tegelikult suhteliselt hea värske enesetunne ja see ajas ühest küljest veel rohkem kripeldama, miks ma siis ei pingutanud, et tänane eesmärk täidetud oleks saanud, aga samas teisest küljest tekitas küsimust kas ma oleks ühe (kaks kindlasti mitte) ringi veel selle tempoga vastu pidanud?

Vantaa profiil

Keskmine pulss 173 bpm ja kalorikulu 1053 kcal.

Finišist spordihoone poole liikudes jäid teeäärde telgid, kus sai spordijooki, sooja vette ja morssi, banaanitükke, väikse toidupakikese (mis sisaldas leivaviilu, kilesse pakendatud juustuviilu, jogurtit, kohvipakikest ja šokolaadi) ja siis tuli veel laud, kus sai sooja teed ja kringlit. Kringlilauad olid ka spordhoones sees. Üks asi, mida veel väga kiidan oli see, et raja joogipunktides pakuti leiget (vat et veidi soojagi) vett. Lihtsalt super, nii läbimõeldud ja oluline pisidetail sügisesel jooksuvõistlusel!

Kes tahab oktoobrikuus joosta rahvarohkemas seltskonnas poolmaratoni siis soovitan.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga